Puhkuse viimase päeva ja meie kiisuemme Daisy poegade nelja nädalaseks saamise puhul mõtlesin taaselustada meie blogi.
Kirjutan teile natuke täpsemalt Daisy kolmest marakratist Lucy, Lucky ja Unimüts ning lõpus näete ka vahvat videot, mis ma nende senisest elust kokku panin.
Kõige suurem ja kõige aktiivsem Daisy kolmest pojast on tüdruk nimega Lucy. Ta on sünnist saadik kõige suurem ja tugevam olnud ning tänaseks kaalub juba pea pool kilo. Samuti on ta kõige julgem ja ja jookseb suure hooga esimesena vastu, kui kööki minna. Samas on ta natuke memmekas ka, sest kui ta kinni võtta, siis pistab kohe kõvasti kisama. Samuti meeldib talle hirmsasti mööda jalgu üles ronida ning proovime talle hakata õpetama, et tegelikult nii ei tohi.
Välimuselt tuleb temast vist siiki pikema karvaga tume triibik. Või vähemalt sellise kohevama karvaga - päris lühikarvaline ta kindlasti pole. Mulle meenutab ta ühte meie esimesest kassipesakonnast - Eddit, kes oli peaaegu samasugune, ainult poiss.
Järgmiseks on tüdruk nimega Lucky. Nimi tal selline just sellepärast, et mingil hetkel oli ta väga väga kõhna ja me polnud kindlad, kas ta üldse enam ellu jääb. Nüüd on ta aga jälle kosunud ja jookseb rõõmsalt ringi. Lucky on pesakonna kaisubeebi - talle meeldib väga inimese kaisus olla ning magab mul sageli hommikuti teki all. Ka temast tuleb kohevama karvaga kass ning kuna ta on ilusat halli värvi, siis on väga paljud inimesed temast huvitatud. Samas on tal ka kerget triipu sees, nii et suuremana võib temast vabalt ka hall triibik saada. Täpselt ei oska seda keegi ennustada.
Pesakonna pesamunaks on pisike poiss Unimüts. Ta oli algusest peale kõige pisem ja armetum. Ka tema puhul oli meil mitmel korral kahtlus, kas ta ikka vastu peab. Tänaseks on temast kasvanud aga üsna asjalik väike kassipoiss, kes on neist kolmest hetkel ainus, kes peale emapiima ka konservipudi omal tahtel sööb. Naljakas, kuidas kõige pisem on tegelikult kõige tragim. Ka tema nimi on talle asja eest - nimelt on ta alatasa kuskil nurgas magamas ning ka enda juurde võttes leiab ta üsna kiirelt omale mõnusa nurga, kus ennast kerra tõmmata ja natuke tukastada. Iseloomult tundub ta olevat selline hell ja õrn. Kindlasti ei ole ta mehine mees. ;) Aga paljud räägivad, et tegelikult ongi isased kassid palju õrnema olemusega.
Välimuselt on ta ainus, kellel on valged sokid.
Huvitaval kombel ei ole vist ükski kassipoegadest veel liivakasti kasutamisele pihta saanud, kuid küll see tuleb. Nad küll ronivad seal sees ja paneme ka ise neid pärast sööki sinna sisse, kuid siiamaani pole asja saanud. Emme ei tundu ka neid väga õpetavat miskipärast. :/
Kuna kiisud olid vahepeal kergelt tatised, siis on nende ninad endiselt koledad. Haiguse ajal lakkus ema neid tatist puhtaks nii asjalikult, et poegadel tuli nina pealt ja suu ümbert nahk maha ja nüüd läheb natuke aega, enne kui see ära paraneb.
Ja veel üks asi, mida mina imestan on see, et nad üldse ei nurru. Olen ainult ühe korra, kui nad kõik kolmekesi mul külje all magasid, kuulnud, kuidas vist Unimüts korraks vaikselt põrisema hakkas, kuid rohkem ei ole midagi tulnud. Aga eks vanemaks saades hakkavad nad rohkem inimese lähedust ja paisid armastama ja siis peaks ka nurr tulema.
Hetkel on nad siis 4 nädalased ja paari nädala pärast hakkame neile uusi kodusid otsima. Ootame veel paar nädalat, et olla kiisude tervise suhtes kindlad, sest keegi neist vahepeal ikka natukene aevastab.
Uute kodude otsimise all mõtleme seda, et huvilistel on võimalus meie juurde kasispoegi vaatama tulla ning meie valime välja, kellele me kiisu broneerime. Soovime neile leida võimalikult head kodud ning ilma eelnevalt kassi nägemata, me neid kellelegi ära ei luba. Reaalselt uude kodusse lähevad nad alles juuni keskel, kui nad on piisavalt suured ja tugevad, et saada esmane vaktsineerimine ja kiip.
Uue kodu ülesandeks jääb siis veel teostada korduvaktsiin ja 6 kuu jooksul ka sterilisatsioon/kastratsioon. Kuna kassipojad on pärit Pärnu kodutute loomade varjupaigast, siis uute omanikega sõlmitakse loovutusleping, mille tasu on 20 eurot. Samuti on sinna juurde võimalik osta voucher, millega saab hiljemalt 6 kuu jooksul kassi lasta varjupaigas steriliseerida/kastreerida(sterilisatsioon 25 eurot ja kastratsioon 15 eurot).
Ja nüüd väike video. :)
Kirjutan teile natuke täpsemalt Daisy kolmest marakratist Lucy, Lucky ja Unimüts ning lõpus näete ka vahvat videot, mis ma nende senisest elust kokku panin.
Kõige suurem ja kõige aktiivsem Daisy kolmest pojast on tüdruk nimega Lucy. Ta on sünnist saadik kõige suurem ja tugevam olnud ning tänaseks kaalub juba pea pool kilo. Samuti on ta kõige julgem ja ja jookseb suure hooga esimesena vastu, kui kööki minna. Samas on ta natuke memmekas ka, sest kui ta kinni võtta, siis pistab kohe kõvasti kisama. Samuti meeldib talle hirmsasti mööda jalgu üles ronida ning proovime talle hakata õpetama, et tegelikult nii ei tohi.
Välimuselt tuleb temast vist siiki pikema karvaga tume triibik. Või vähemalt sellise kohevama karvaga - päris lühikarvaline ta kindlasti pole. Mulle meenutab ta ühte meie esimesest kassipesakonnast - Eddit, kes oli peaaegu samasugune, ainult poiss.
Järgmiseks on tüdruk nimega Lucky. Nimi tal selline just sellepärast, et mingil hetkel oli ta väga väga kõhna ja me polnud kindlad, kas ta üldse enam ellu jääb. Nüüd on ta aga jälle kosunud ja jookseb rõõmsalt ringi. Lucky on pesakonna kaisubeebi - talle meeldib väga inimese kaisus olla ning magab mul sageli hommikuti teki all. Ka temast tuleb kohevama karvaga kass ning kuna ta on ilusat halli värvi, siis on väga paljud inimesed temast huvitatud. Samas on tal ka kerget triipu sees, nii et suuremana võib temast vabalt ka hall triibik saada. Täpselt ei oska seda keegi ennustada.
Pesakonna pesamunaks on pisike poiss Unimüts. Ta oli algusest peale kõige pisem ja armetum. Ka tema puhul oli meil mitmel korral kahtlus, kas ta ikka vastu peab. Tänaseks on temast kasvanud aga üsna asjalik väike kassipoiss, kes on neist kolmest hetkel ainus, kes peale emapiima ka konservipudi omal tahtel sööb. Naljakas, kuidas kõige pisem on tegelikult kõige tragim. Ka tema nimi on talle asja eest - nimelt on ta alatasa kuskil nurgas magamas ning ka enda juurde võttes leiab ta üsna kiirelt omale mõnusa nurga, kus ennast kerra tõmmata ja natuke tukastada. Iseloomult tundub ta olevat selline hell ja õrn. Kindlasti ei ole ta mehine mees. ;) Aga paljud räägivad, et tegelikult ongi isased kassid palju õrnema olemusega.
Välimuselt on ta ainus, kellel on valged sokid.
Kuna kiisud olid vahepeal kergelt tatised, siis on nende ninad endiselt koledad. Haiguse ajal lakkus ema neid tatist puhtaks nii asjalikult, et poegadel tuli nina pealt ja suu ümbert nahk maha ja nüüd läheb natuke aega, enne kui see ära paraneb.
Ja veel üks asi, mida mina imestan on see, et nad üldse ei nurru. Olen ainult ühe korra, kui nad kõik kolmekesi mul külje all magasid, kuulnud, kuidas vist Unimüts korraks vaikselt põrisema hakkas, kuid rohkem ei ole midagi tulnud. Aga eks vanemaks saades hakkavad nad rohkem inimese lähedust ja paisid armastama ja siis peaks ka nurr tulema.
Hetkel on nad siis 4 nädalased ja paari nädala pärast hakkame neile uusi kodusid otsima. Ootame veel paar nädalat, et olla kiisude tervise suhtes kindlad, sest keegi neist vahepeal ikka natukene aevastab.
Uute kodude otsimise all mõtleme seda, et huvilistel on võimalus meie juurde kasispoegi vaatama tulla ning meie valime välja, kellele me kiisu broneerime. Soovime neile leida võimalikult head kodud ning ilma eelnevalt kassi nägemata, me neid kellelegi ära ei luba. Reaalselt uude kodusse lähevad nad alles juuni keskel, kui nad on piisavalt suured ja tugevad, et saada esmane vaktsineerimine ja kiip.
Uue kodu ülesandeks jääb siis veel teostada korduvaktsiin ja 6 kuu jooksul ka sterilisatsioon/kastratsioon. Kuna kassipojad on pärit Pärnu kodutute loomade varjupaigast, siis uute omanikega sõlmitakse loovutusleping, mille tasu on 20 eurot. Samuti on sinna juurde võimalik osta voucher, millega saab hiljemalt 6 kuu jooksul kassi lasta varjupaigas steriliseerida/kastreerida(sterilisatsioon 25 eurot ja kastratsioon 15 eurot).
Ja nüüd väike video. :)
Comments
Post a Comment