"Loomi varjatakse omanike eest ja need, kes juhatajale ei meeldi, lähevad hukkamisele!"
Ma arvan, et enamus inimesi on tänaseks juba kuulnud sellest, mis toimub Tallinna Loomade Hoiupaigas. Nüüd olen ka ise ennast sellega rohkem kurssi viinud ning kõik see võtab lausa sõnatuks. Varem oli loomade hoiupaik ikka selline koht, kus hoolitseti nende eest, kellel pole kodu ja aidati kodu kaotanud loomadel see taas üles leida. Nüüd kui veidikenegi meedias ringi vaadata, siis tundub, et loomade hoiupaigas teenivad inimesed lihtsalt OMALE raha. Ei hoolita loomadest, ega inimestest, kes oma kaduma läinud loomi taga otsivad. Kõik keerleb ainult raha ümber.
Minu arvates peaks selline asutus koosnema töötajatest, kes tõesti teevad oma tööd armastusega ning ka tõsiselt hoolivad oma hoolealustest. Selline amet ei too küll palju raha sisse, kuid kui sa juba kord selle valinud oled, siis peaksid sellega juba arvestanud olema. Mõistmatuks jääb see, kuidas Tallinnas juhib juba viimased 15 aastat varjupaika inimene, kellel tegelikult pole oma hoolealustest sooja ega külma-peaasi, et tal endal hea on. Ja miskipärast on see kõik kuidagi nii tehtud, et tema töölt lahti laskmine polegi nii lihtne. Või vähemalt on tal piisavalt tutvusi piisavates kohtades.
Tänu kõigele sellele langeb Eestis varjupaikade maine väga madalale. Inimesed jagavad oma halbu kogemusi kõikjal. Nüüd kui keegi tahaks omale varjupaigast looma võtta, siis ta arvatavasti seda enam ei tee. Puhtalt juba selle pärast, et kõik räägivad varjupaikadest nii palju halba ning kindlasti on ka muid kohti, kust omale lemmikut saab soetada. Ning tänu sellele muutub ka varjupaikades elavate loomade elu raskemaks.
Teine asi, mida see kõik mõjutab, on annetused, mida loomade varjupaikadele tehakse. Kui igalpool räägitakse, et tegelikult läheb see raha kõik ainult juhataja taskusse, siis mina küll isiklikult enam annetada ei tahaks. Lihtsalt sellepärast, et ma pole enam kindel, et minu rahast ka tegelikult loomadele kasu on.
Muidugi ma ei kirjuta seda kõike siia selleks, et veenda inimesi mitte varjupaigast loomi võtma või mitte annetama. Avaldan lihtsalt oma arvamust kõigest sellest ning püüan heita pilku tulevikku. Sellisesse, kus vastava probleemi kohta mitte midagi ette ei võeta.
Ma loodan kogu südamest, et see asi hakkab siiski mingit moodi lahenema. Kahjuks ei ole mul just väga palju võimalusi ise midagi selle heaks teha. Peale selle, et jääda enda vaadetele kindlaks ning proovida isiklikult vähemalt varjupaikades elavaid loomi aidata. Nende jaoks on suur asi ka juba see, kui keegi neid lihtsalt vaatamas käib ning näitab, et keegi siiski hoolib neist. Sest tegelikult ei ole nemad ju mitte milleski süüdi. Nemad on lihtsalt ohvrid, kes kannatavad selles olukorras kõige rohkem.
Üks asi, mida nii mina, kui ka iga teine saab teha on allkirjastada üks petitsioon.
http://petitsioon.ee/loomadehoiupaik
Ausaltöeldes ma ei tea, kui palju see aitab. Või kas üldse, aga proovida ju võib. Vähemalt oleme proovinud midagi muuta. :)
Ma arvan, et enamus inimesi on tänaseks juba kuulnud sellest, mis toimub Tallinna Loomade Hoiupaigas. Nüüd olen ka ise ennast sellega rohkem kurssi viinud ning kõik see võtab lausa sõnatuks. Varem oli loomade hoiupaik ikka selline koht, kus hoolitseti nende eest, kellel pole kodu ja aidati kodu kaotanud loomadel see taas üles leida. Nüüd kui veidikenegi meedias ringi vaadata, siis tundub, et loomade hoiupaigas teenivad inimesed lihtsalt OMALE raha. Ei hoolita loomadest, ega inimestest, kes oma kaduma läinud loomi taga otsivad. Kõik keerleb ainult raha ümber.
Minu arvates peaks selline asutus koosnema töötajatest, kes tõesti teevad oma tööd armastusega ning ka tõsiselt hoolivad oma hoolealustest. Selline amet ei too küll palju raha sisse, kuid kui sa juba kord selle valinud oled, siis peaksid sellega juba arvestanud olema. Mõistmatuks jääb see, kuidas Tallinnas juhib juba viimased 15 aastat varjupaika inimene, kellel tegelikult pole oma hoolealustest sooja ega külma-peaasi, et tal endal hea on. Ja miskipärast on see kõik kuidagi nii tehtud, et tema töölt lahti laskmine polegi nii lihtne. Või vähemalt on tal piisavalt tutvusi piisavates kohtades.
Tänu kõigele sellele langeb Eestis varjupaikade maine väga madalale. Inimesed jagavad oma halbu kogemusi kõikjal. Nüüd kui keegi tahaks omale varjupaigast looma võtta, siis ta arvatavasti seda enam ei tee. Puhtalt juba selle pärast, et kõik räägivad varjupaikadest nii palju halba ning kindlasti on ka muid kohti, kust omale lemmikut saab soetada. Ning tänu sellele muutub ka varjupaikades elavate loomade elu raskemaks.
Teine asi, mida see kõik mõjutab, on annetused, mida loomade varjupaikadele tehakse. Kui igalpool räägitakse, et tegelikult läheb see raha kõik ainult juhataja taskusse, siis mina küll isiklikult enam annetada ei tahaks. Lihtsalt sellepärast, et ma pole enam kindel, et minu rahast ka tegelikult loomadele kasu on.
Muidugi ma ei kirjuta seda kõike siia selleks, et veenda inimesi mitte varjupaigast loomi võtma või mitte annetama. Avaldan lihtsalt oma arvamust kõigest sellest ning püüan heita pilku tulevikku. Sellisesse, kus vastava probleemi kohta mitte midagi ette ei võeta.
Ma loodan kogu südamest, et see asi hakkab siiski mingit moodi lahenema. Kahjuks ei ole mul just väga palju võimalusi ise midagi selle heaks teha. Peale selle, et jääda enda vaadetele kindlaks ning proovida isiklikult vähemalt varjupaikades elavaid loomi aidata. Nende jaoks on suur asi ka juba see, kui keegi neid lihtsalt vaatamas käib ning näitab, et keegi siiski hoolib neist. Sest tegelikult ei ole nemad ju mitte milleski süüdi. Nemad on lihtsalt ohvrid, kes kannatavad selles olukorras kõige rohkem.
Üks asi, mida nii mina, kui ka iga teine saab teha on allkirjastada üks petitsioon.
http://petitsioon.ee/loomadehoiupaik
Ausaltöeldes ma ei tea, kui palju see aitab. Või kas üldse, aga proovida ju võib. Vähemalt oleme proovinud midagi muuta. :)
Comments
Post a Comment