Vahest juhtub nende rõõmsate päevade hulka ka selline päev, kus kõik ei ole nii tore. Kus tundub, et need nunnud kiisukesed on nagu väikesed põrgulised, kes muudkui aga poevad igale poole, ronivad kõige peale, veavad sodi laiali, mängivad prahiga ja palju palju muud. Täna oli minul üks selline päev... Alguses oli kõik täitsa tore. Hommikul isegi Juss nurrus, aga kui ma hiljem üksi kodus olin läks küll lõpuks kops üle maksa.
Iga kord kui selja keerad, toimub midagi: mõni jookseb nii et kuusk kõigub, võib ronib riiulisse ja midagi kukub sealt maha, või käivad nad kõik koos laua peal, kus enne oli toidutaldrik.. Igatahes sain ma lõpuks nii kurjaks, et püüdsin nad ükshaaval kinni ja viisin koridori, kus nad võivad rõõmsalt omaette mürades homset oodata. Ainuke, kes pahandustest eemale hoidis oli Juss. Ja ta lösutab siiamaani Tupsuga magamistoas, rahus ja vaikuses.
Tegelikult ei ole see kassipoegade kantseldamine nii hull, kui eelnevalt kirjutasin. Nad ei tee koguaeg ainult pahandust. Nendega on tore mängida ja nad teevad vahel lihtsalt naeruväärselt armsaid asju. Lihtsalt vahest läheb asi natuke üle käte. Eriti kui ühe kassi asemel jookseb mööda tube ringi viis. :D
Aga tahaksin natuke Mõmmist ka rääkida. Ma pole teda viimasel ajal eriti siin maininud, aga esmaspäeval sai temaga arsti juures käidud. Vaesekesel ikkagi on jalgade pärast enamus ajast valus ning arst määras talle selle leevendamiseks rohtu. Samuti on tal vaja mitu hammast eemaldada.. Mõmmiga on ka see probleem, et tal on liivakastis käimisega natuke raskusi. Arstid küll soovitasid panna talle mõni hästi madalate äärtega liivakast, et tal oleks lihtsam sealt sisse-välja käia, aga ma pole küll mitte kuskil selliseid näinud. Ja kuna tal on seedimisega rohtude pärast viimasel ajal palju probleeme, siis sellest liiva kogusest, mis madalate äärtega kasti panna, talle küll ei piisaks.
Tänu kõhuprobleemidele tekib Mõmmil tihti olukord, kus ta lihtsalt ei taha oma liivakasti enam hädale minna. Muidugi ma saan aru, miks ta ei taha-mina ka ei läheks, aga öösiti seda koguaeg puhastamas käia on ka natuke karm. Sellepärast ootabki meid vannitoa põrandal hommikuti sageli "üllatus", mille koristamine on üks kõige mittetoredamatest asjadest üldse. Aga mis teha... Täna hommikul läks meil aga õnneks ja üllatusi polnud! Jee!!
Mõmmi on muidu väga tore kass. Ta tervitab igakord mõnusa njäuga ja tema nurrumootori töölepanekuks pole vaja palju vaeva näha. Samuti on tal väga hästi selge, kus on tema pesa. Ühe korra me jätsime uksed lahti, et ta saaks natuke ringi jalutada aga ta julges ainult ühte tuppa minna. Ülejäänud maja on talle veel võõras.
Viimaseks tahan kõigile ka imeilusat uut aastat soovida ja loodan, et kõikide soovid täituksid! Nii inimeste kui ka loomade. Eriti nende, kellel pole oma sooja kodu ja armastavat pere.
Iga kord kui selja keerad, toimub midagi: mõni jookseb nii et kuusk kõigub, võib ronib riiulisse ja midagi kukub sealt maha, või käivad nad kõik koos laua peal, kus enne oli toidutaldrik.. Igatahes sain ma lõpuks nii kurjaks, et püüdsin nad ükshaaval kinni ja viisin koridori, kus nad võivad rõõmsalt omaette mürades homset oodata. Ainuke, kes pahandustest eemale hoidis oli Juss. Ja ta lösutab siiamaani Tupsuga magamistoas, rahus ja vaikuses.
Tegelikult ei ole see kassipoegade kantseldamine nii hull, kui eelnevalt kirjutasin. Nad ei tee koguaeg ainult pahandust. Nendega on tore mängida ja nad teevad vahel lihtsalt naeruväärselt armsaid asju. Lihtsalt vahest läheb asi natuke üle käte. Eriti kui ühe kassi asemel jookseb mööda tube ringi viis. :D
Aga tahaksin natuke Mõmmist ka rääkida. Ma pole teda viimasel ajal eriti siin maininud, aga esmaspäeval sai temaga arsti juures käidud. Vaesekesel ikkagi on jalgade pärast enamus ajast valus ning arst määras talle selle leevendamiseks rohtu. Samuti on tal vaja mitu hammast eemaldada.. Mõmmiga on ka see probleem, et tal on liivakastis käimisega natuke raskusi. Arstid küll soovitasid panna talle mõni hästi madalate äärtega liivakast, et tal oleks lihtsam sealt sisse-välja käia, aga ma pole küll mitte kuskil selliseid näinud. Ja kuna tal on seedimisega rohtude pärast viimasel ajal palju probleeme, siis sellest liiva kogusest, mis madalate äärtega kasti panna, talle küll ei piisaks.
Tänu kõhuprobleemidele tekib Mõmmil tihti olukord, kus ta lihtsalt ei taha oma liivakasti enam hädale minna. Muidugi ma saan aru, miks ta ei taha-mina ka ei läheks, aga öösiti seda koguaeg puhastamas käia on ka natuke karm. Sellepärast ootabki meid vannitoa põrandal hommikuti sageli "üllatus", mille koristamine on üks kõige mittetoredamatest asjadest üldse. Aga mis teha... Täna hommikul läks meil aga õnneks ja üllatusi polnud! Jee!!
Mõmmi on muidu väga tore kass. Ta tervitab igakord mõnusa njäuga ja tema nurrumootori töölepanekuks pole vaja palju vaeva näha. Samuti on tal väga hästi selge, kus on tema pesa. Ühe korra me jätsime uksed lahti, et ta saaks natuke ringi jalutada aga ta julges ainult ühte tuppa minna. Ülejäänud maja on talle veel võõras.
Viimaseks tahan kõigile ka imeilusat uut aastat soovida ja loodan, et kõikide soovid täituksid! Nii inimeste kui ka loomade. Eriti nende, kellel pole oma sooja kodu ja armastavat pere.
Comments
Post a Comment