Tegus nädalavahetus!

Nädalavahetus oli meie majas väga teguderohke. Laupäeval käisime Karamelliga arsti juures. Selgeks sai see, et mingit hullu haigust nagu kasside AIDS vms ta ei kanna. Jumal tänatud. Aga mingi viirus on tal siiski olnud, mis lihtsalt ei allunud eelmisele ravile ja nüüd saab kiisuke 10 päeva veel ravimeid. Kõige huvitavam on selle juures see, et esialgu käisime Karamelliga ühes teises kliinikus, kus tehti talle ravimisüst kõigest päev pärast vaktsineerimist. Selletõttu see ei mõjunudki ning nüüd tuleb talle arvatavasti ka vaktsiin terveks saades uuesti teha. Ma ei hakka täpselt nimesid nimetama, kuid kindlasti on ka Pärnus loomaarste, kes ei tee alati just kõige õigemaid otsuseid..
Mõmmi kohta on aga ainult head uudised!! Tema rohud on teda juba nii palju aidanud, et kiisu lausa jookseb ringi. :) Samuti ei olnud ta enne kunagi millegi peale roninud, kuid nüüd võib teda vahel juba saunalava kõrgemalt pingilt leida.
Siin on ka paar pilti, mis sai tehtud, kui Mõmmi meil köögis ringi jooksis.

 Väikestest jooksis esimesena teda uudistama Sillu. Ja tundus, et nad said päris hästi läbi. 

Ja ka Jussiga klappis neil hästi. :)

Meie kiisukeste päevaplaan on tegelikult väga lihtne. Hommikul saavad nad kõik üksteise järel süüa. Siis möllavad ja jooksevad nad mööda tube ringi. Pärast sellist möllamist väsivad nad kõik hirmsasti ära ning igast mugavast kohast võib neid tuduvaid karvakerasid lausa mitme tunni jooksul leida. Kindlasti tuleb ka kõik hommikul söödud toit kuidagi endast välja saada ning pärast unerallit tuleb lausa liivakasti järjekorras oodata. Pärast seda on jälle mõnus ja kerge olla ning mängumöll võib alata. Loomulikult väsivad nad ka pärast seda korda ära ning maja on jälle rahulik. Täpselt nii kaua kuni vähemalt ühel neist läheb kõht tühjaks ja hakkab jaht toidu järgi. Isegi kui söögiajani on veel aega-järjekindlus viib sihini, või mis? :D
Ja siin ka väikene fotoseeria meie mürakarudest:

 Iga kord, kui hommikul jääb voodi tegemata, leiab sealt hiljem midagi sellist külakuhja taolist.

Ja kui ka minul endal tuleb väsimus peale, siis Karamell ja Tupsu on alati valmis minuga väikese uinaku tegema. Eriti just Karamell. 

Selline nägu on Jussil siis, kui ta märkab, et laua peal on midagi söödavat (või oli.. piisab ka tühjast taldrikust, et tema tähelepanu köita). :D

Eile õhtul otsustasime, et meisterdame kiisudele midagi huvitavat, kus nad saaksid mängida, ronida ja mida võib julgelt kraapida. Nii saigi vanal kapil uksed eest ära võetud ja sellele riie ümber pandud. Tegemist pole küll sisekujunduse disaini viimase moega, kuid ma arvan, et kiisudel pole sellest väga vahet. 

Mängumaja pole küll veel päris valmis, aga minu arvates väärib siiski jäädvustamist. Tegelikult toimub selle üles tuunimine ka praegu, kui ma seda postitust kirjutan. Ehk saate juba homme meie valmis kunstiteost näha.

Sillule, Jussile ja Tupsule meeldib see juba praegu ning tabasime ka mõne hetke pildile.

Lõpetuseks tahan veel rääkida sellest, kuidas kassid, nagu ka inimesed, järgivad teiste käitumisharjumisi. Näiteks meil on kassidele kraapimiseks üks vana tumba ning Sillu kraabib seda täpselt sama moodi nagu Tupsu. Kõik tema liigutused on samad. Ning täna hakkas Tupsu meile täpselt sama moodi pugema nagu Karamell. Ta tuleb diivani peale ja ronib sulle külje alla. Samal ajal meeletult valjusti nurrudes. Samuti ronib ta edasi sulle sülle-seda pole ta kunagi varem vabatahtlikult väga teinud. Ja hiljem tahtis ta mulle lausa musi teha! :D Või vähemalt oma nägu minu näole võimalikult lähedale panna.. Ning nüüd magab ta endiselt siin minu kõrva. Juba viimased poolteist tundi.

Täpselt sama moodi on ka kassidega, kes on mitmekesi koos ning kardavad inimesi. Isegi kui üks nendest tegelikult tahaks inimese juurde minna, võib ta ennast tagasi hoida vaid sellepärast, et teised ka ju ei tee seda. Täpselt nagu inimestega on.

PS! Juss tuli ka minu kõrvale ning nüüd magab ta minu käe peal.. Nii nunnu!!! :D