Selle nädala jooksul väga palju muutunud pole. Eile õhtul viisime Silveri tema uude koju-see oli ka nädala kõrghetk. Vaeseke nägi puuris nii hirmunud välja ning oleks arvatavasti läbi puuri seina läinud, kui see vaid võimalik oleks olnud. Ja uues kohas puurist välja saades ta suutis niimoodi peitu pugeda, et ta leiti alles mitu tundu hiljem üles. :D Aga küll ta uue kohaga ära harjub ning varsti on ta sama energiline kui enne.
Pärast Sillu lahkumist on hakanud Juss ja Villu Tupsule külje alla pugema. Villu polnud seda kunagi varem teinud, kuid nüüd kui pärast hommikusööki nad jälle kokku lasta jookseb Villu saba püsti Tupsu juurde ja annab talle mõnusa müksu. Ning pärast seda nad kõnnivad külg külje kõrval. Täpselt sama toimub ka Jussi ja Tupsu vahel. Tundub, et ta on omale ikka tõelised sõbrad leidnud. :)
Samuti proovisin just täna hommikul uuesti väikest testi Villuga. Nimelt päris mitu nädalat tagasi ma proovisin teda toiduga enda juurde meelitada. Lihtsalt istusin põrandal ja viskasin talle maiust, iga kord endale järjest lähemale. Siis ta minu jala kõrval oleva maiuse sõi küll ära, kuid jala peale ta tulla ei julgenud. Täna hommikul aga sõi ta lausa kausist, mis oli minu süles. Ning kui ma samal ajal talle pai tegin hakkas ta väga valjult nurruma. Päris suured edusammud, või mis? ;)
Ja nüüd väike pildiralli viimasest paarist päevast. Toredat vaatamist! :)
(PS! vajutage pildile, et seda suuremalt näha!)
Pärast Sillu lahkumist on hakanud Juss ja Villu Tupsule külje alla pugema. Villu polnud seda kunagi varem teinud, kuid nüüd kui pärast hommikusööki nad jälle kokku lasta jookseb Villu saba püsti Tupsu juurde ja annab talle mõnusa müksu. Ning pärast seda nad kõnnivad külg külje kõrval. Täpselt sama toimub ka Jussi ja Tupsu vahel. Tundub, et ta on omale ikka tõelised sõbrad leidnud. :)
Samuti proovisin just täna hommikul uuesti väikest testi Villuga. Nimelt päris mitu nädalat tagasi ma proovisin teda toiduga enda juurde meelitada. Lihtsalt istusin põrandal ja viskasin talle maiust, iga kord endale järjest lähemale. Siis ta minu jala kõrval oleva maiuse sõi küll ära, kuid jala peale ta tulla ei julgenud. Täna hommikul aga sõi ta lausa kausist, mis oli minu süles. Ning kui ma samal ajal talle pai tegin hakkas ta väga valjult nurruma. Päris suured edusammud, või mis? ;)
Ja nüüd väike pildiralli viimasest paarist päevast. Toredat vaatamist! :)
(PS! vajutage pildile, et seda suuremalt näha!)
Sellest saab kindlasti Jussi "otsin kodu" kuulutuse kaanepilt. Lihtsalt vaadake seda kurba pilku? Nii juhtub, kui oma päris kodu pole veel leitud..
Üleüldse on Juss meeletult ilus kass ükskõik mis nurga alt teda pildistada.
Lihtsalt vaadake neid silmi!!
Jussile ja Villule meeldib koos ronimispuu peal olla ja aknast mööda kõndivaid inimesi vaadata. Ja muidugi ka linde, kes väljas lendavad.
Ning Jussil pole selle vastu mitte midagi, kui temast ka väike portreepilt teha.
Ja ka Villu on kaameraga täitsa sõber.
Mõlematel silmad nagu rosinad!!
Mõni hommik eksib Juss ka meile voodisse ära ning lõbustab meid oma valju nurruga.
Ja vot selline vaatepilt avanes meile täna. Kõik kolm kõige mugavamas kohas. :)
Pärast uinakut läks aga mölluks.
Villu armastab seal kõrgel olla!
Ja Jussil on alati kuskilt must. :D
Ka kõrgustes võib maadelda, või mis?
Vahest läheb asi natuke käest ära..
Ja keegi neist peab korra majja lööma.
Aga tegelikult on nad head semud.
Võib-olla lihtsalt mitte väga kauaks..
Aga uni tuleb neil ikka hea!!
Comments
Post a Comment