Täna kolmele kiisupoisile tere hommikust pai tehes hakkasid lausa 2 neist väga valjusti nurruma. Enne oleme ainult Jussi nurrumas kuulnud, kuid ka Villul oli vastupandamatult mõnus olla. :) Öösiti hoiame neid marakratte koos oma kassiga köögis kinni, kuna see on ainuke koht majas, kus nad ei saa midagi ümber ajada või ära lõhkuda.
Ülejäänud päevast on kiisud vaheldumisi ringi jooksnud ja maganud. Sillu on üks kõige suurematest trallitajatest üldse. Nad ajavad koguaeg Tupsuga(meie enda kass) üksteist taga ja jooksevad nii et asjad lendavad. Aga Sillu on palju julgemaks muutunud. Eile kui ma õhtu poole Tupsuga väikese uinaku tegin hüppas ta kohe mulle voodisse ja uuris mis toimub. Kahjuks jooksis ta kohe ära, kui ma ennast liigutasin, kuid natukese aja pärast tuli jälle tagasi. Ja siis tuli ka Juss meile kaissu ja hakkas nurruma. Ja muideks Jussil on kõrvataga selline eriline koht, kust sügades hakkab ta paari minutiga juba nurruma. :D
Sülle oleme neid proovinud ka ikka koguaeg võtta. Juss lubab seda ilusti teha, Villu enam vähem ka, aga Sillule see väga ei meeldi.. Aga ehk harjub ka tema lõpuks ära. Samas Villu ei taha inimese käest ühtegi maiust võtta ja uriseb kellegiga samast kausist süües. Miskipärast on ta toidu suhtes väga kaitsev. Aga teiste eest meeldib talle toitu ära näpata lausa väga. :D
Kahte leitud kiisut peame aga kahjuks teistest eraldi hoidma, kuna nende vaktsiinid pole veel jõudnud mõjuma hakata ja me pole kindlad, et nad teisi mõne haigusega ei nakata. Sellepärast on siis meie sauna ja vannitoa ruumid Karamelli ja Mõmmi päralt. Käime muidugi koguaeg nende juures ja igakord tervitavad nad meid oma järjest mehisemateks muutuvate njäudega ja nurruga. Näitasime ka Karamellile arvatavasti esimest korda tema elus üldse mänguhiirt, mis on kummiga pulga otsa seotud. Kiisu läks kergelt hulluks ja kohe oli näha, et tal on ikka päris korralikud hiirepüüdmis osused. Mõmmi aga väga midagi teha ei jõua. Enamus ajast ta lihtsalt on oma pesas ja vaatab meeletult kurbade silmadega. Tahaks teda nii väga aidata, aga kahjuks ei saa me hetkel mitte midagi teha.
Just natuke aega tagasi panin tähele, et Jussil on alati selline väga kurb nägu peas. Vahel ta lihtsalt istub keset tuba ja vaatab sind nii nukra pilguga, et hakkab endalgi kurb kohe. Seda sama nägu teeb ta ka siis, kui ta sülle võtta.. Võib-olla tal lihtsalt ongi selline sügav pilk.
Lisan siia veel pilte ka, mis ei ole küll täna tehtud, aga väärivad siiski näitamist.
Samuti on mul telefonis 2 videot, mis proovin ka mingi aeg siia üles panna, et saaksite kiisudest reaalsema ettekujutuse.

Kõige rohkem pilte on Jussist, kuna tema ei jookse ära, kui teda mõnest huvitavast/ilusast/nunnust asendist leiame.
Ja viimaseks veel üks naljakas juhtum, mis näitab kui tubli kass Karamell tegelikult on. Nimelt tõime ta vahepeal elutuppa enda juurde, nüüd õhtul hiljem, kui teised kassid juba köögis kinni olid. Me ei plaaninud teda kauaks siia jätta ja mõtlesime, et ei usu, et tal just nüüd vaja liivakasti minna on. Ja tundus et ei olnudki, kuna ta mängis minu kõrval oma mänguhiirega enamus ajast. Järsku oli Karamell aga kadunud ja kui teda koridorist otsima läksin leidsin ta tuhaämbrist. Vaesel kiisul oli häda peale tulnud ja kuna liivakasti polnud, siis otsis ta sellele kõige sarnasema koha- ämbri, mille sees oli varem ahjust välja võetud tuhk. Minu arvates oli see nii tubli temast, et ta lihtsalt põrandale ei lasnud, sest tegemist on siiski õuekassiga. Ütlen ausalt, et meie enda kass oleks arvatavasti lihtsalt ükskõik kuhu oma häda teinud, kuna ta on kinni hoidmise koha pealt üsna nadi.. Aga Karamell oli nii tubli!!! Mis siis, et see tuhaämber tegelikult polnud ju päris selleks seal, aga mis sellest.