Silver (hüüame teda Silluks) on vesihall kiisupoiss, kes on teistest arvatavasti natuke noorem. Kui tahad talle pai teha, siis esimese asjana tuleb kuuldele üks väga kuri kahin. Sellega ta püüab märku anda, et vaatamata ta väga tillukesele välimusele, on ta hingelt siiski juba väga suur ja kuri kiisu. Vähemalt tema enda arvates. :) Aga kui kedagi läheduses pole laseb ta oma sisemise mürakaru valla ning jookseb, veereb ja teeb kõiki muid võimalikke vigureid. Nii et tegelikult on ta nagu kassipoeg olema peab-vallatu ja nunnu. Sülle ta kahjuks ennast veel võtta ei luba, kuid kui tema mõnest kähinast mitte välja teha saab talle tegelikult pai teha küll. Esimesel päeval ta väga puurist või kuskilt nurgast välja ei kippunud, kuid nüüd võib teda juba toa keskelt ja ka laua pealt leida. :) Vot selline vallatu kiisupoiss!

Juss (teda kutsume Jussuks) on pruunitriibuline kiisu, keda eristab tema vennast valge nina. Samuti on ta palju julgem ja uudishimulikum. Nimelt oli ta alguses ainuke, kes lubas ennast ilma igasuguste raskusteta katsuda. Lisaks tuleb ta alati uudishimulikult vaatama, mis inimestel käsil on - äkki on ka tema jaoks seal midagi põnevat. Ja kui inimesel suu liigub, siis arvatavasti on ka Jussi jaoks seal midagi maitsvat. Tegemist on väga maia kiisuga. Juss saab ka väga hästi suuremate kassidega läbi. Meie oma kassi Tupsuga istuvad nad sageli külg külje kõrval ning pesevad teineteist väga hoolega. Vahel läheb asi ka mängus üle, kuid kui väikesele aitab, oskab ta sellest väga hästi märku anda. Oma vennakestega koos magades on tema alati see, kelle seljataha teised poevad. Ja Juss on ka kolmest ainuke, keda oleme nurrumas kuulnud. Seda mitte siis, kui talle pai teed, vaid täiesti juhuslikult. Siis kui ta ise tunneb, et tal on mõnus olla. Näiteks keset tuba istudes või midagi head süües.

Villu on samuti pruunitriiibuline, kuid kahjuks oma vennast natukene pelglikum. Kui temale märkamatult ligi hiilida, siis toob ta ehmatades kuuldavale korraliku urina, kuid tegelikult on ta väga sõbralik. Lihtsalt tal võtab inimeste usaldamine natuke kauem aega kui teistel. Paide peale on ta küll väga maias, aga toitu inimese käest ei võta. Isegi kui talle see suu vastu panna, jääb ta endale kindlaks ning suud lahti ei tee. Proovime teda veel meelitada ja õpetada inimesi usaldama. Vahest on ta aga tõeline mürakaru ja koos teistega meeldib talle joosta ja mängida lausa väga.