Enamus meie tegemiste jälgijatest kindlasti teavad, et eelmine reede liitus meie hoiukoduga uus sõber - Volli. Imeilus valge, natuke pelglik kassike.
Volli sattus varjupaika veebruari keskel Pärnu linnast Ilvese tänavalt. Minu andmete kohaselt sellise poolkodutuna. Mõtlen selle all siis seda, et oli üks tädi, kes siis õues maja ümber kassikesi söötis. Tädi suri ära ja kassidel enam söötjat ei olnud. Ma pole kindel, kas need siis olid tema kassid või lihtsalt suvalised, kes tema maja ümer elasid. Mingit kodusoojust ja silitusi Volli küll kunagi väga saanud ei ole kuid tegemist on alles pea aastase kassiga nii et tal on veel terve pikk elu ees. Samuti oli tema karv täiesti vildistunud, mistõttu tuli Vollile üsna paljas soeng selga pügada. Volliga koos tulid varjupaika ta tema kaks õde Jasmiin ja Liilia, kelle kohta saab rohkem infot SIIT.
Nimi Volli tuli mulle pähe täiesti juhuslikult. Aga kuna see tundub selline läila nimi nii uhke välimusega kassile (hetkel ta seda küll pole, sest enamus karvast sai tal ära pügatud), siis leppisime kokku, et see on lühendatud nimi. Tegelikult on ta Voldemort. Ja siis tekkis naljakas kokkusattumus, et tema õel Jasmiinil oli varjupaika sattudes otsa ees sik-saki kujuline haav. Nagu Harry Potterilgi.. Nii et Voldemortist sai Lord Voldemort. Ta vaatab meid pidevalt kuidagi kurja pilguga ka, seepärast sobib veel eriti hästi. :D
Kui Volli koju tõime lasime tal kõigepealt ainult vannituppa. Kuna seal on liivakast jms kohe nina all olemas, et ta asjadele ikka pihta saaks. Alates sellest on Volli vannituba võtnud kui enda turvalist kohta. Esimesed päevad ta veetiski ainult seal. Isegi kui uks oli lahti, ei tahtnud ta välja tulla. Ajasin ta korra ka vägisi sealt välja, sest vahel tuleb ju ikka vannituba õige otstarbega kasutada ja ma ei tahtnud, et ta märjaks saab. Siis läks ta mega paanikasse ja ei osanud kuhugile minna. Puges lõpuks külmkapi taha ja keeldus sealt välja tulemast. Pidin ta hiljem sealt harjavarrega välja ajama ja pärast seda ei meeldinud ma talle päris mitu päeva..
Esmaspäeva õhtul oli aga Volli vannitoast välja tulnud ja istus kuskil kapi all peidus. Mõtlesime, et las ta siis olla öösel ka seal. Küll ta ise välja tuleb. Muidugi ta tuli. Ja üsna kohe kui tule kustu panime. Ja kihutas kohe hooga kapi peale, kus ilutses vaasi sees minu naistepäeva eelne lill.. See sai juba teist korda selle õhtu jooksul põrandale lennata. :D Alates sellest õhtust veedab Volli ööd siiski vannitoas. Nii on lihtsam nii talle kui meile.
Nädala keskmest saadik on Volli päeviti juba palju julgem ja lippab mööda tube ja vooditaguseid ringi. Õhtuti eriti. Ta käib mööda tube täpselt sellisel moel ringi, nagu ta arvaks, et me keegi ei näe teda. Ja ta välimus on ikka väga naljakas. Pikk ja peenike keha, mille ühes otsas on selline õhuke lapik karvane asi ja teises otsas hästi suur karvane saba. Minu meelest meenutab ta peab praegu külje pealt vaadates LCD telerit.. :D
Teiste kasside suhtes on ta üsna ükskõikne. Alguses sai natuke susisetud aga midagi hullu polnud. Koerte peale tõmbas ka korra küüru, aga midagi muud ta ei teinud.
Edusammud on tal esimese nädala kohta päris head. Me ei taha teda väga torkida ka. Laseme tal ise inimese vastu huvi tundma hakata. Näha on, et ta tahab ikka näha, mis me teeme ja kus me oleme. Toidu peale ta väga maias ei ole, muidu saaks sellega ka teda meelitada. Isegi konserv ei tõmba teda. Aga eks see kindlasti muutub veel.
Lisan siia kaks pilti. Need on meie facebooki lehel ka juba üleval, aga mis siis.
Kelly
Volli sattus varjupaika veebruari keskel Pärnu linnast Ilvese tänavalt. Minu andmete kohaselt sellise poolkodutuna. Mõtlen selle all siis seda, et oli üks tädi, kes siis õues maja ümber kassikesi söötis. Tädi suri ära ja kassidel enam söötjat ei olnud. Ma pole kindel, kas need siis olid tema kassid või lihtsalt suvalised, kes tema maja ümer elasid. Mingit kodusoojust ja silitusi Volli küll kunagi väga saanud ei ole kuid tegemist on alles pea aastase kassiga nii et tal on veel terve pikk elu ees. Samuti oli tema karv täiesti vildistunud, mistõttu tuli Vollile üsna paljas soeng selga pügada. Volliga koos tulid varjupaika ta tema kaks õde Jasmiin ja Liilia, kelle kohta saab rohkem infot SIIT.
Nimi Volli tuli mulle pähe täiesti juhuslikult. Aga kuna see tundub selline läila nimi nii uhke välimusega kassile (hetkel ta seda küll pole, sest enamus karvast sai tal ära pügatud), siis leppisime kokku, et see on lühendatud nimi. Tegelikult on ta Voldemort. Ja siis tekkis naljakas kokkusattumus, et tema õel Jasmiinil oli varjupaika sattudes otsa ees sik-saki kujuline haav. Nagu Harry Potterilgi.. Nii et Voldemortist sai Lord Voldemort. Ta vaatab meid pidevalt kuidagi kurja pilguga ka, seepärast sobib veel eriti hästi. :D
Kui Volli koju tõime lasime tal kõigepealt ainult vannituppa. Kuna seal on liivakast jms kohe nina all olemas, et ta asjadele ikka pihta saaks. Alates sellest on Volli vannituba võtnud kui enda turvalist kohta. Esimesed päevad ta veetiski ainult seal. Isegi kui uks oli lahti, ei tahtnud ta välja tulla. Ajasin ta korra ka vägisi sealt välja, sest vahel tuleb ju ikka vannituba õige otstarbega kasutada ja ma ei tahtnud, et ta märjaks saab. Siis läks ta mega paanikasse ja ei osanud kuhugile minna. Puges lõpuks külmkapi taha ja keeldus sealt välja tulemast. Pidin ta hiljem sealt harjavarrega välja ajama ja pärast seda ei meeldinud ma talle päris mitu päeva..
Esmaspäeva õhtul oli aga Volli vannitoast välja tulnud ja istus kuskil kapi all peidus. Mõtlesime, et las ta siis olla öösel ka seal. Küll ta ise välja tuleb. Muidugi ta tuli. Ja üsna kohe kui tule kustu panime. Ja kihutas kohe hooga kapi peale, kus ilutses vaasi sees minu naistepäeva eelne lill.. See sai juba teist korda selle õhtu jooksul põrandale lennata. :D Alates sellest õhtust veedab Volli ööd siiski vannitoas. Nii on lihtsam nii talle kui meile.
Nädala keskmest saadik on Volli päeviti juba palju julgem ja lippab mööda tube ja vooditaguseid ringi. Õhtuti eriti. Ta käib mööda tube täpselt sellisel moel ringi, nagu ta arvaks, et me keegi ei näe teda. Ja ta välimus on ikka väga naljakas. Pikk ja peenike keha, mille ühes otsas on selline õhuke lapik karvane asi ja teises otsas hästi suur karvane saba. Minu meelest meenutab ta peab praegu külje pealt vaadates LCD telerit.. :D
Teiste kasside suhtes on ta üsna ükskõikne. Alguses sai natuke susisetud aga midagi hullu polnud. Koerte peale tõmbas ka korra küüru, aga midagi muud ta ei teinud.
Edusammud on tal esimese nädala kohta päris head. Me ei taha teda väga torkida ka. Laseme tal ise inimese vastu huvi tundma hakata. Näha on, et ta tahab ikka näha, mis me teeme ja kus me oleme. Toidu peale ta väga maias ei ole, muidu saaks sellega ka teda meelitada. Isegi konserv ei tõmba teda. Aga eks see kindlasti muutub veel.
Lisan siia kaks pilti. Need on meie facebooki lehel ka juba üleval, aga mis siis.
Praegu käib Volli köögis ringi ja vahel piilub mind köögi ukse pealt. ;)
Kelly
Comments
Post a Comment