Ma pole kindel, kas kedagi väga selline postitus üldse huvitab, aga mõtlesin, et kirjutaks rohkem meie hoiukodu igapäevaste tegemiste kohta.
Nagu ma varem olen maininud on meil praegu koos Tupsuga 10 kassi. Kuna mõned neist on haiged ja mõned jällegi vaktsineerimata ei saa me neid kõiki koos hoida. Selle tõttu ongi meil praegu kassid kolmes erinevas kohas.
Ülemisel korrusel elavad Tupsu, Matso, Feekolm, Neeger ja Cheddar. Neeger on praegu meil natuke haige ning Cheddar on niiöelda vaatluse all - sai lõpuks terveks, kuid hoiame tal veel silma peal.
Väiksemas koridoris ja päeval ka elutoas elavad Pilveke, Mirri ja Vaprake. Elutoas saavad nad olla ainult päeval sellepärast, et suudavad siin alati segaduse korraldada, kui neid pikemalt üksi jätta. Eriti kuna arvuti ja teleka juhtmeid ning kardinaid ei ole võimalik niimoodi ära panna, et neid mitte kuskilt kätte ei saaks. Hetkel jooksevad nad ka siin kolmekesi ringi nagu pöörased. :D
Köögis ja vahel ka magamistoas elavad Sõõrik ja Pontsik. Mõnikord, kui kolmikud koridoris on, siis laseme Sõõrikul ja Pontsikul ka elutoas mütata, kuid magamistoas meeldib neile siiski rohkem. Iga kord kui õhtuti nad kööki tagasi viime, kuid ise veel edasi-tagasi kõnnime, lähevad neil silmad kohe punni kui näevad, et magamistoa uks lahti läheb. Eriti just sellepärast, et seal on väga huvitavaid asju täis riiulid, milles neil ronida meeldib ning pehme ja suur voodi mille pealt oskavad nad nüüd aknalauale minna. Nad leiavad põhimõtteliselt iga päev omale mõne uue koha, kuhu ronida. :D Või mõne uue asja, mida närida.. Nende praegusteks lemmikuteks on salvrätikud ja jalanõud.
Eile avastasime, et Pontsikule meeldib teki all olla. Nagu üleni teki all, nii et sabaotski ei paista. Aimar pistis nad nalja pärast mulle õhtul teki alla, mille peale Sõõrik muidugi kohe 5 sekundi pärast sealt kiiresti minema jooksis. Pontsik jäigi aga sinna, niikauaks kuni ma ta sealt ise ära ajasin, sest ta näris mu varbaid. Ja täna ronis ta ise teki alla ning jäi sinna isegi magama. Täielik nunnukas!!!
Vaprake see eest sai täna väikest käpapesu kogeda. Nimelt otsustasin ma, et kolmikute liivakast tuleks kindlasti ära vahetada ning hakkasingi seda siis tegema. Nagu minu jaoks tavaline, tegin väikese valearvestuse - liivakasti äär oli kilekotist, kuhu ma liiva valada kavatsesin, mitu korda suurem ning suutsingi osa liivast põrandale ajada. Selleks ajaks kui ma seda kokku pühkisin jätsin liivakasti tühjana enda seljataha seisma. Ma ei tulnud üldse selle pealegi, et keegi võiks sinna sisse minna, sest mitte kunagi varem pole nii juhtunud. Ometi otsustas Vaprake, et liivakast on liivakast olenemata sellest, kas seal on liiva sees või mitte ning läkski sinna pissile. Ja siis ta kükitaski seal sees..endal voolas kõik piss käppade alla laiali. :/ Ja järgmisel hetkel oli ta juba koos Aimariga vannitoas veekraani all. Aga õnneks ta väga pahane polnud ning järgmine kord olen ise ka targem. :D
Lisaks kõigele said Sõõrik, Mirri ja Vaprake täna ka oma esimese vaktsiini nii et nädalalõpu poole hakkame neile aktiivsemalt päriskodusid otsima. Kolmikud on praeguseks kõik ilusti terveks saanud, kuid Pilvekesele me veel igaks juhuks vaktsiini ei teinud. Ootame natuke, sest tema oli neid kõige haigem. Ka Pontsikule ei saa veel ühtegi protseduuri teha, sest ta silm on haige. Mingit moodi on arvatavasti Sõõrik mänguhoos talle küünega silma pannud ning nüüd on Pontsikul silmas haav. :( Praegu saab ta aga ravi ning reedel läheme uuesti teda arstile näitama. Ehk saab ta silm ikka korda ning loodan, et ta selle silmaga ka korralikult uuesti nägema hakkab. Praegu ta vist seda ei tee, kuid käitumist see tal küll ei mõjuta - jookseb täpselt samamoodi ringi nagu varem ning ma pole kordagi näinud, et ta oleks millegi vastu jooksnud vms.
Hetkel ei oskagi midagi rohkem lisada. Ma pole üldse kindel kui palju inimesi tegelikult meie tegemistest huvitatud on. Mõtlesin korra, et võiksin rohkem igapäevastest asjadest kirjutada - ehk tekib kellelgi teist huvi ning soovib ka omale hoiukodusse mõne karviku võtta.
Nii kurb on mõelda, et varjupaigas on nii palju kasse kellele oleks väga hoiukodu vaja, aga Pärnus ega selle läheduses pole eriti inimesi, kes seda teha sooviks. Tegelikult ei ole see hoiukoduks olemine ju üldse raske..
Comments
Post a Comment