Nädal jälle möödas

Tere jälle!
Tegelikult ei olnud mul plaanis nii pikka pausi kahe postituse vahele jätta, aga kahjuks juhtus nii.. Aga mis siin ikka halada, hakkan parem kohe pihta! Kõigepealt näitan teile mõndasid pilte, mis on tehtud juba küll tükk aega tagasi, aga teie pole neid veel näinud. ;)

Siin pildil on siis üks mustadest, kellele meeldib igale poole pugeda. Uks oli vaid minut aega lahti olnud ning kohe oli tema platsis!

Lõpuks on mul teile ka reaalselt näidata, mismoodi Kohukesele aega veeta meeldib. Täpselt niimoodi ronib ta iga kord sülle, kui üritame arvutis midagi teha. (Tegelikult ta kindlasti proovib meile selgeks teha, et me peaksime arvutis istumise asemel hoopis temaga tegelema! :D)

Sellel pildil näete aga Jackit, kes avastas alles hiljuti, et tegelikult on ju süles väga mõnus olla.

Ja vot täpselt niimoodi meeldis talle ennast vastu mind nühkida. :)

Black poseerib.

Siin ta vist ei tea, et teda pildistatakse.. 

Siinkohal tuleb piltidesse teha väike paus, sest oh uudist!! Jack on juba esmaspäevast saadik aega veetnud oma päris uues kodus!!!!! Uus kodu asub küll meist üsna kaugel, kuid peaasi, et Jack õnnelik on! :)

Kohuke ootab aga endiselt oma hingesugulast, kes temaga nõus kaisutama oleks! Väga kurb on mõelda, et miskipärast ei ole mitte keegi sellist armsat kiisupreilit nagu Kohuke endale tahtnud. Meie arvates on ta lausa ideaalne kass, kelle jätaks hea meelega endale, kuid oleme endale lubanud, et praegu jääb Tupsu meie ainsaks päris kiisuks. :) Kohuke on ju alles üsna väike - vanust võib tal kõige rohkem olla pool aastat, nii et tegelikult peaks ju kuskil mõni soovija ikka leiduma. Loodame, et Kohuke ei pea enam väga kaua ootama ning leiab varsti omale uue kodu.

Blackist tuleb seekord aga pikemalt rääkida. Alustan sellest, et toon teieni meie fotojäädvustused sellest hirmsast pesupäevast, mille tagajärjel Blacky jaoks aga kõik muutus.

Kõigepealt tuli jagu saada pusadest..

Mis siis, et Blacky sellest just väga vaimustanud polnud-kamm jääb talle eluaegseks kaaslaseks!

Järgmisena proovisime kasti(loe kausi, sest meil polnud suurt kaussi :D) meetodit. Mõtlesime, et siis on tal väiksem võimalus plehku panna, kuid me eksisime..

Kasti sisse kogunev vesi muutis ta veelgi närvilisemaks- talle vist ei meeldigi jalgupidi vees sulistada..

Lõpuks pidime siiski põrandal teda proovima kinni hoida ning lihtsalt dušiga üle lasta. Vahepeal tegime ka pause ja proovisime teda natuke rahustada...

:)

Ja rätiku sees kuivamine oli tema kannatusele viimane piisk. See lõppes nii kiiresti kui see algas ning ülejäänud veetis ta meelsamini soojas ruumis puuri sees, kus ta sai maha rahuneda ning ise ennast veelkord üle pesta. :D 

Pärast pesu muutus Black palju taltsamaks ning hakkas meid miskipärast rohkem usaldama. Esialgu arvasin küll, et no nüüd ei lase ta ennast küll enam mitte kunagi sülle võtta, sest see pesemine oli ikka üks jube tegevus, aga läks hoopis vastupidi. Ning nüüd, kui Jack on ka uues kodus on Blacky meil justkui suur versioon Kohukesest! Ta tuleb meie juurde diivani peale, nügib meid oma peaga, ronib sülle, nurrub väga valjusti, nõuab pai, ronib külje alla magama, sõtkub pehmete asjade peal, sõtkub ka kõhu peal ja on üleüldse lihtsalt niiiiii nunnukas!!!! Eriti hulluks läheb asi siis, kui söögiaeg hakkab lähenema. Siis laseb ta ka oma häälepaelad valla ning ongi numps valmis. Ma ei suuda siiamaani uskuda, et see on see sama kass, keda pidime varem mööda tube taga ajama, et teda kööki sööma saada või kes lasi ennast sülle võtta ainult teda nurka surudes.. Ta oleks nagu ümber vahetatud! Ja meil on selle üle ainult hea meel, sest temast on saanud mõnus diivanikass, kes armastab inimese seltskonda! 

Ja ära ei tohi unustada ka meie hoiukodu viimast elanikku Matsot.

Matso kohta ei oskagi ma kohe midagi öelda. Ta on muutunud natuke julgemaks küll, kuid väga suuri edusamme veel pole. Matso on selline naljakas kass. Tavaliselt teda päeva esimesel poolel üldse näha polegi. Sellel ajal ta lihtsalt magab kas kuskil oma pesas või voodi/diivani all. Aga kui õhtu hakkab saabuma poeb ta oma peidukast välja ning hakkab ringi luusima. Seda tehes teeb ta valju häälega kurr ja njäu ja veel igasugu ime hääli-just nii, et kõik ikka kuuleksid, et ta ärkas nüüd üles. Samuti käib ta isegi meie läheduses ringi, aga kui ta näeb, et me teda vaatame vahib ta suurte silmadega otsa ning siis jookseb ära. Või siis ei tee sellest väljagi ning jätkab oma toimetusi. Talle meeldib muideks väga ringi joosta. Seda on väga hästi kuulda, sest ta on tükk maad pontsakam kui teised ning müdistab mööda tuba ringi. Ja siis magamistuppa jõudes laseb vaibaga mööda tuba liugu. :D Selle sama vaiba peal veedab ta üldse palju aega. Arvatavasti kuna see on pehme ja karvane ning seal ei sega teda keegi. Siis ta peseb ennast seal ning kui mõnikord pilk peale heita, siis võib teda päris naljakatest asenditest leida. Ükskord näitasime tema juurde ka laseritäpi ning kuna ta arvas, et mängib üksinda lasi ta oma sisemise kassipoja valla ning ajas seda taga. Välimuse poolest on ta ka teistsugune. Tal on natuke lühemad jalad kui teistel. Samuti on ta saba lühem ning kõhu all on tall suur lott. :D Järelikult on ta varem veelgi paksem olnud.. Miskipärast arvab Matso ka seda, et kui ta mingi asja peale läheb, siis on tal seal turvaline. Näiteks jooksis ta minu eest ära ning ronis siis koridori peeglikapi peale ning jäi siis mind sellise näoga vaatama, et siit sa küll mind kätte ei saa.. 

Matsol on üks natuke halb külg ka. Nimelt teeb ta seda kurru ja njäu taolist häält ka öösel. Ja mitte vaikselt. See kõlab täpselt nagu ta otsiks kedagi või midagi, kuid tegelikult segab ta hoopis meie und. Tänud sellele peame me teda öösel taga ruumis hoidma.. Aga päeval tatsab ta siiski meie seltsis ringi. :)

Ja PS! Meil on kaks väikest uustulnukat, kuid nendest kuulete juba järgmisel korral!

Ilusat nädalavahetust!