Tänasesse postitusse lisan ka väikesed videoklipid, mis said täna kiisudest tehtud, kui nad magasid. Sealt on hästi näha, mismoodi me neid nunnutame kui nad unised on. (sest siis on ainuke aeg, mil seda teha saab) :)
VILLU: Villu on alates Jussi ära minekust väga palju muutunud. Ta tuleb ise rohkem meie juurde uudistama, laseb endale rohkem pai teha ja on üldse palju pugejam. Ja on aru saada, et ta tunneb ennast meie juures palju turvalisemalt kui enne. Näiteks on ta hakanud voodis ja tugitoolides magama selili, käpad taeva poole. Näidates kõigile oma imearmsat kõtut. :D Ja kui siis talle pai tegema minna, hakkab ta ära jooksmise asemel hoopis nurruma. Samuti kui on söögiaeg, laseb ta endale nii palju pai teha kui soovid-peaasi, et talle pärast ikka süüa annad. Ja ega siis nurr ka tulemata jää. ;)Samas on tal söögi koha pealt sees siiski see konkurentsi instinkt. Näiteks kui talle maiust anda, siis võtab ta selle ülikiirelt ära. Ja kui kellelegi teisele anda, siis on ta ka kohe platsis ning vahel on isegi teistega kuri. Hea on aga see, et inimeste vastu ta söögi ajal kuri pole. Ning proovime talle ikka õpetada, et kui ta on oma kausi tühjaks söönud, siis ta ei tohi minna teiste kausist sööma. Ainult siis saab ta toitu juurde, kui mõnel teisel alles jääb ja me selle talle ise ette paneme. Aga eks see võtab aega, et temast seda toidu suhtes võitlemist välja saada. Ja võib-olla see üldse ei õnnestugi. :) Muidu on Villu sama mänguhimuline nagu alati ning on iga kell nõus sinuga mängima. Isegi kui ta on just enne maganud. :) Kõige selle mängimise käigus on Villu saanud nii nutikaks, et näiteks teab ta, et kui hiir on kõrgemal, siis hüppamise asemel on ju palju lihtsam millegi peale ronida. Ning kui hiir käib ringi ratast ümber ta pea, viskab ta lihtsalt selili maha ning ajab käpad laiali, sest nii jääb ju lõpuks hiir ikkagi ta küünte külge kinni. Ringi ratast jooksmise jaoks on ta liiga nutikas. ;)
VILLU: Villu on alates Jussi ära minekust väga palju muutunud. Ta tuleb ise rohkem meie juurde uudistama, laseb endale rohkem pai teha ja on üldse palju pugejam. Ja on aru saada, et ta tunneb ennast meie juures palju turvalisemalt kui enne. Näiteks on ta hakanud voodis ja tugitoolides magama selili, käpad taeva poole. Näidates kõigile oma imearmsat kõtut. :D Ja kui siis talle pai tegema minna, hakkab ta ära jooksmise asemel hoopis nurruma. Samuti kui on söögiaeg, laseb ta endale nii palju pai teha kui soovid-peaasi, et talle pärast ikka süüa annad. Ja ega siis nurr ka tulemata jää. ;)Samas on tal söögi koha pealt sees siiski see konkurentsi instinkt. Näiteks kui talle maiust anda, siis võtab ta selle ülikiirelt ära. Ja kui kellelegi teisele anda, siis on ta ka kohe platsis ning vahel on isegi teistega kuri. Hea on aga see, et inimeste vastu ta söögi ajal kuri pole. Ning proovime talle ikka õpetada, et kui ta on oma kausi tühjaks söönud, siis ta ei tohi minna teiste kausist sööma. Ainult siis saab ta toitu juurde, kui mõnel teisel alles jääb ja me selle talle ise ette paneme. Aga eks see võtab aega, et temast seda toidu suhtes võitlemist välja saada. Ja võib-olla see üldse ei õnnestugi. :) Muidu on Villu sama mänguhimuline nagu alati ning on iga kell nõus sinuga mängima. Isegi kui ta on just enne maganud. :) Kõige selle mängimise käigus on Villu saanud nii nutikaks, et näiteks teab ta, et kui hiir on kõrgemal, siis hüppamise asemel on ju palju lihtsam millegi peale ronida. Ning kui hiir käib ringi ratast ümber ta pea, viskab ta lihtsalt selili maha ning ajab käpad laiali, sest nii jääb ju lõpuks hiir ikkagi ta küünte külge kinni. Ringi ratast jooksmise jaoks on ta liiga nutikas. ;)
Lisaks avastasime, et Villu on lausa hull pappkastide järgi ning iga kord kui me unustame spordikoti põrandale, on Villu kohe seal sees magamas. :D
Videot saab näha siit
KOHUKE: Kohuke on meil täitsa terveks saanud: kõhualune on ilus ning rohtu enam võtma ei pea. Ka tema käitumisest on kohe aru saada, et tal on parem enesetunne. Nimelt jookseb ta nüüd ringi nagu segane. :D Tupsuga on nad kahekesi täpselt sama energilised ning ajavadki üksteist taga mööda tube ringi joostes. Ja kui ise temaga mängida on tal ka veel energiat küll. Hüppab kõrgele ja jookseb kasvõi ringiratas, et hiirt kätte saada. Ning kui lõpuks saab, siis hoiab kogu oma jõuga sellest kinni. Kui Jussile järgi tuldi, siis mängis Kohuke tükk aega kaasas olnud väikese tüdrukuga, ilma et ta oleks talle kogemata haiget teinud vms. Samas on Kohuke natuke ka pahanduse tegija. Tema on alati see, kes esimesena köögis sulle jalgade ümber nügima tuleb ning kui ise sealt ära lähed, on tema kohe laua peal. Peame ikka kuidagi talle õpetama, et päris igale poole ka ei tohi ronida. Ja kui teisi kasse saab lihtsalt plaksutades või jalgu trampides kiirest köögist välja ajada, siis Kohukesele see ei mõju-ta istub ikka samas kohas edasi ning vaatab sulle otsa. Nii et talle tuleb kindlasti veel kombeid õpetada.
JACK JA BLACK: Nende vennakestega on ikka tunduvalt lihtsam, kui näiteks Villu ja Silluga alguses oli. Neid saab isegi sülle võtta kui vaja. Kuigi see neile tegelikult väga ei meeldi. Black väljendab oma ebameeldivust lausa pika ja valju njäuga, mida ta süles olles meile ikka demonstreerib. Samuti teevad nad mõlemad väga huvitavaid hääl liivakastis käies. Ei tea, kas neil on kõhuga probleeme, või siis lihtsalt ongi nad nii häälekad. :D Aga muidu nad niisama ei kräunu, ainult siis, kui näevad, et hakatakse süüa andma või kui üks nendest kuskile teise kohta on viiidud. Siis otsib teine teda njäugudes taga. :D (Nii juhtus just eile, kui pidime Jackyt vannitoas hoidma, sest ta oli midagi mittesöödavat söönud ning oksendas igale poole. Õnneks läks see tal ruttu üle ja täna pole tal enam midagi viga.) Samuti hakkavad mõlemad nurruma, kui neid paitada. Üks päev võtsime Blacky kinni ning lõikasime tal pusasid vähemaks. Algul ta punnis vastu aga lõpuks seisis ta ühes asendis rahulikult ning hakkas NURRUMA!! Ma poleks kunagi arvanud, et ta oma pusasid lõigata lastes nurruma hakkab. :D Samuti on meil plaan mõlemad vennad ära pesta ning siis ka korralikult ära kammida ja veel alles jäänud pusad ära lõigata. Siis näevad nad kindlasti palju ilusamad välja. Samas pole mul õrna aimugi, kuidas nad pesemisele reageerida võivad. Aga luban teile, et toome teieni sellest kindlasti pilte, sest kes ei tahaks teada, mismoodi näeb hästi karvane kass välja, kui ta karv pole niimoodi puhvis??? ;)
Mainimata ei saa ka jätta, et Black on väga mänguhimuline ja mingil määral on seda ka Jack. Neid saab isegi ringi ratast jooksma panna, vähemalt nii kaua kuni neil veel pea ringi ei käi. :D Ja minu arvates on nad kõige armsamad siis, kui nad ennast selili viskavad, sest nende kõhualune on nii nunnu ja kindlasti imepehme.
Comments
Post a Comment